{"id":1887,"date":"2019-05-03T14:43:11","date_gmt":"2019-05-03T14:43:11","guid":{"rendered":"https:\/\/asten.ee\/?p=1887"},"modified":"2021-10-20T06:43:23","modified_gmt":"2021-10-20T06:43:23","slug":"imeline-kevad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/2019\/05\/03\/imeline-kevad\/","title":{"rendered":"Imeline kevad"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Kevad mesilas on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud staadiumisse, et on sobilik teha kokkuv\u00f5tteid talvitusest ja kevadisest mesilasperede k\u00e4ek\u00e4igust. Oma eelmises postituses muretsesin rekordiliselt varajase puhastuslennu p\u00e4rast, kuid n\u00fc\u00fcd on selge, et peale veebruari l\u00f5pu puhastuslendu algas peredes intensiivne haudmetegevus. \u00d5nneks ei tulnud suurt k\u00fclma, mis oleks kulutanud mesilaste energiat ning lisaks jagus ka rohkelt s\u00f6\u00f6ta. Tulemuseks olid v\u00e4ga h\u00e4sti talvitunud mesilaspered rikkaliku s\u00f6\u00f6davaruga. V\u00f5ib lausa \u00f6elda, et aprilli keskpaigaks oli enamus tarudes veel mett alles pea \u00fche talve \u00fcleelamiseks. Varasemalt on ette tulnud aastaid, mil ema muneb esimesed munad alles aprilli keskpaigas. Kuid sel aastal, hakkasid esimesed mesilased kooruma juba aprilli esimeses pooles. \u00a0Talvekadu j\u00e4i koos emade kaoga 5% juurde. Tulemus on v\u00e4ga korralik ning meenutab aegu enne 2010. aastat, kui minu mesilat tabas s\u00fcgisel esmakordselt mesilaste seletamatu lahkumine tarudest. P\u00e4rast 2010. aastat kipuvad talvekaod olema nagu s\u00f5it ameerika m\u00e4gedel. Skaala h\u00fcppab \u00fcles-alla. Kuigi k\u00f5ik ravid saab tehtud korralikult on siiski mingid kummalised m\u00f5jutajad, mis viivad talvituse tulemused loterii tasemele.<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">N\u00fc\u00fcd siis l\u00e4hemalt kuldsest aprillist.<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Enamus peredest talvitub kahel korpusel ja sellist pilti pole ma veel enda elus n\u00e4inud, et 18. aprillil on kahes korpuses mesilaste mass nii suur, et mesilased istuvad kobaras \u00f5ues ja lisaks on isegi mett t\u00e4is. Pilt nagu mesindus\u00f5pikust. Esimene laiendus saigi tehtud 18-20 aprill, mil kahe korpusega pered said peale kolmanda ja \u00fche korpusega peale teise. Laiendasin 2\/3 peredest. N\u00e4dala p\u00e4rast selgus ,et oleksin v\u00f5inud julgem olla ja enamusele korpuse peale panna, sest n\u00e4dal hiljem m\u00f5ningaid gruppe k\u00fclastades selgus, et laiendatud korpustes k\u00e4is vilgas k\u00e4rjep\u00f5hja ehitus ja mesigi oli juba sees. Selline vaatepilt on v\u00e4gagi ebanormaalne ning ei vasta mitte mingitele mesinduse reeglitele, mis sellel aastal on toimumas. Pered, mis j\u00e4id laiendamata on totaalselt mett, suira ja hauet t\u00e4is. Emal munemise ruumi enam ei ole. Tavap\u00e4raselt teen esimese laienduse 5.-10. mai vahel, kuid antud aastal on mesilased 2-3 n\u00e4dalat ajast ees. N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks ka kuu aega vihma sadada, aga n\u00e4lga pole karta. Kui mais k\u00fclma ja vihma ei ole tulemas, siis ma t\u00f5esti ei tea, mis saab.<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Kui n\u00fc\u00fcd enda ajaloolistest kogemustest midagi taolist otsida, siis tooks v\u00e4lja 1999. aasta aprilli. Kuid sellest r\u00e4\u00e4kides pean alustama kaugemalt &#8211; 1998. aastast. 1998. aastal oli El-Nino aasta, mis tahtis meid vihmaga \u00e4ra uputada. Mai oli ilus ja sai vurritatud v\u00f5ilille mettki, kuid j\u00e4rgnes vihmasadu, mis kestis s\u00fcgiseni. L\u00f5pptulemuseks oli 12-kilogrammine saak mesilaspere kohta. Sellise tulemuse sain t\u00e4nu sellele, et vurritasin v\u00f5ilille mee juuni alguses v\u00e4lja, kui ma poleks seda teinud oleks tulemus olnud poole v\u00e4iksemgi. Selline katastroofiline tulemus oli k\u00f5igis Eesti mesilates ja eesti mesi oli Eesti maa pealt otsas oktoobri-novembri kuuks. Eks agaramad mesinik-\u00e4rimehed said endale tuule tiibadesse ja hakkasid import mett sisse vedama. Kuid antud tegevust ei saa ette heita, sest t\u00fchi koht vajab t\u00e4itmist. Minu mesi oli seega s\u00fcgiseks m\u00fc\u00fcdud ja \u00fcritasin siis kevadeni kuidagi \u00e4ra elada. Pingutasin p\u00fcksirihma kokku ja ellu ma j\u00e4in. Kevadeks oli aga k\u00f5ht t\u00fchi, arved maksmata ja meeleolu kurb, aga siis saabus 1999 aasta aprill, mis oli kuu teises pooles v\u00e4ga ilus ja rikkaliku pajukorjega. Midagi sarnast t\u00e4navuse aastaga. Peredele sai peale pandud koorimismagasinid, mida kasutasin sel ajal ja tulemuseks vurritasin mai esimestel p\u00e4evadel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse koguse mett. Meeleolu oli hea, et saab meega kohe turule minna ja k\u00f5hu t\u00e4is. Juhtus aga selline \u00fcllatus, et umbes 5. mai paiku sadas lund ja see j\u00e4i maha \u00fcks ja pool n\u00e4dalat. Kujutage siis ette olukorda, kus ma istun maikuus turul, pakun v\u00e4rsket mett ja lumi on maas. T\u00e4pselt sedasi tegin ma end lolliks, aga eks siis paistab, kas ajalugu ilmarindel kordub ja saame ka t\u00e4navu mai lumetuisku n\u00e4ha.<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Natuke m\u00f5tteid ka teistest valdkondadest, mis on tekkinud kui j\u00e4lgida meid \u00fcmbritsevat majandusruumi. Mul on komme alati panna v\u00f5rdlusesse mesindus ja mesi, kui tahan hinnangut anda mingi teise tegevuse v\u00f5i hinnapoliitika kohta. Kui m\u00f5nda teenust\/hinda v\u00f5rdlen, siis ikka v\u00f5tan v\u00f5rdlusesse mee hinna v\u00f5i teenuse puhul, kui palju mina maksan oma t\u00f6\u00f6listele tunnipalka. Sellisel moel saan teada, kas teenus, mida ma soovin on \u00fclehinnatud v\u00f5i hind, mida minult k\u00fcsitakse mingi kauba eest v\u00f5rdluses meega on normaalne v\u00f5i mitte.<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Sellel kevadel on meedias palju juttu olnud raierahust metsades. Minu jaoks on j\u00e4llegi v\u00f5rdluseks mesindus. Metsamehed v\u00e4idavad, et kallis tehnika seisab kui metsades raierahu, aga mesinduses on t\u00e4pselt samamoodi. Kallist mesindustehnikat kasutame ainult 1-2 kuud aastas. Mesindada saame ka ainult suvel. Kas peaksime minema Toompeale kurtma, et miks me ei saa mesindada aastaringselt. Soovitus metsameestele &#8211; raiuge talvel ja saagige palki suvel, nagu on tehtud siin maamuna peal l\u00e4bi aegade. Suvine mahla t\u00e4is palk on k\u00fcttematerjal mitte ehituspuit. K\u00e4ime ikka loodusega k\u00e4sik\u00e4es!<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Et linnulaulu oleks metsas rohkem!<\/p><p class=\"has-text-color has-very-dark-gray-color\">Edukat mesindushooaega k\u00f5igile ning kirjuta kommentaaridesse, kuidas on kevad Sinu mesilasse saabunud.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kevad mesilas on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud staadiumisse, et on sobilik teha kokkuv\u00f5tteid talvitusest ja kevadisest mesilasperede k\u00e4ek\u00e4igust. Oma eelmises postituses muretsesin rekordiliselt varajase puhastuslennu p\u00e4rast, kuid n\u00fc\u00fcd on selge, et peale veebruari l\u00f5pu puhastuslendu algas peredes intensiivne haudmetegevus. \u00d5nneks ei tulnud suurt k\u00fclma, mis oleks kulutanud mesilaste energiat ning lisaks jagus ka rohkelt s\u00f6\u00f6ta. Tulemuseks olid [&#8230;]\n","protected":false},"author":4267,"featured_media":1889,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[213],"tags":[],"class_list":["post-1887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uldine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4267"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1887"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1887\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11376,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1887\/revisions\/11376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1889"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.asten.ee\/lv\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}